ESILEHT UUDISED
KALENDER
ARTIKLID
TOETAJAD



MAARJAMAA LUGU


MAARJAMAA TEEMA-AASTA


MAARJA-KIRIKUD


SÜMBOOLIKA


KONTAKT


FOTOALBUM



UUDISED 
TEEMA-AASTA ERINÄITUS EESTI. MAA, RAHVAS, KULTUUR MAARJAMAAL
Avatud veel vaid kuni 05.07.2015

Teema-aasta erinäitus "Eesti. Maa, rahvas, kultuur Maarjamaal", kuraator Vaike Reemann (ERM-i näitusemajas, J.Kuperjanovi 9, Tartu).

Kaheksa sajandit on eesti rahvast ja kultuuri vorminud ja rikastanud kristlik mõtteviis ja elulaad. Kirikuaknast paistev valgus mõjutas maarahva argielu ja muutis osa päevi pühapäevadeks. Liivimaa kroonikas kirjeldab Henrik Maarjamaa sünnilugu, mis algab Meinhardi saabumise ja 1186. aastal Liivimaa piiskopiks pühitsemisega. Piiskopikiriku juurde asutati Õndsa Neitsi Maarja konvent. „Siit on tuletatud niihästi Ema maa (ld Terra Matris) kui ka Maarjamaa (ld Terra Mariana)“, kirjutab Vello Salo. Kui 1215. aastal tuli Roomas kokku IV Lateraani kirikukogu, olid ligi 1400 osaleja hulgas ka Riia piiskop Albert ning eestlaste piiskop Theoderich. Nad jutustasid Neitsi Maarjale pühendatud maal toimuvatest sündmustest. Nõnda levis maailmas teadmine sellistest maadest nagu Eesti- ja Liivimaa.

1227. aastaks sai eesti rahvas ristitud. Nii vaimses kui materiaalses elus hakkasid toimuma kiired muutused. Isegi maarahva arusaamine ajast ei saanud endiseks jääda. Ajapikku võeti omaks kristlik kalender ja selle tähtpäevad, mis sobitusid siinsete põlluharijate aastaringi. Katoliku pühakute nimed mugandusid eesti nimedeks. Juba sajandeid on meil me Marid, Jürid, Katid ja Tõnnid. Juba mitusada aastat tagasi õpetasid eesti emad oma lapsi lugema maakeelde tõlgitud Piibli ja lauluraamatu abil.

Eluringi tähtsaimad sündmused – sünd, täisealiseks saamine, pulm ja peied – said iidsetele tavadele toeks kristlikud kombetalitused. 19. sajandi jooksud muutus ristsete, leeri, laulatuse ja peiete kristlik tähendus ka talurahvale järjest mõistetavamaks.

Kui eesti iidse puukultuuri kõrvale kerkisid kivist kirikud ja linnad, õppisid ehitustel osalenud eestlased kasutama uusi tööriistu ja töövõtteid. Eesti rahvakunsti kirjades ja mustrites kodunesid ristimärgi erinevad vormid ja viinapuuväät – ristikoguduse sümbol. Isegi siis, kui algne tähendus oli teadmata või hägune, peeti neid vägevateks õnne- ja kaitsemärkideks, mida kujutati iseäranis pulmadega seotud esemetel.

Nüüdses moodsa Eesti kultuuris elavad kõrvuti nii muistsete aegade kihistused kui ka kristlik elulaad.

Märka märke!

Viinapuuväät osutab kristliku mõjutusega esemetele näitusel, vikerkaar viitab kirjandusele Maarjamaast.

Vaike Reemann
 

Lisainfo Eesti Rahva Muuseumi kodulehel »

← kõik uudised   ↑ üles

"KAHEKSA SAJANDIT MAARJAMAAD" TEEMA-AASTA

Aastal 2015 möödub kaheksa sajandit suurest kirikukogust, kus eestlaste piiskop tutvustas maailmale Maarjamaad. Sellel juubeliaastal tuletagem meelde käidud teed ja mõelgem sellele, kuidas Maarjamaad edasi ehitada.

KAHEKSA SAJANDIT MAARJAMAAD KOOSTÖÖKOGU

Eesti Kirikute Nõukogu | Eesti Evangeelne Luterlik Kirik | Eesti Apostlik Õigeusu Kirik | Rooma Katoliku Kirik | Presidendi kantselei | Riigikantselei | Siseministeerium | Kultuuriministeerium | Eesti Piibliselts | Tartu Ülikooli Usuteaduskond | EELK Usuteaduse Instituut | Conventus Terra Mariana | Ajaleht "Eesti Kirik" | MTÜ Sonico | Corelli Music |Kirjastus Maarjamaa | Rahvakultuuri Keskus | Eesti Muinsuskaitse Selts | EELK Misjonikeskus | Maarjamaa Haridusselts | EELK Kirikumuusika Liit | Maarjalaulude Festival | Eesti Ajaloomuuseum | MTÜ Maarja Gild | MTÜ Maarjamaa Palveränd | Pühalaulu Kool | Maarja kogudused